Ehitusliidu (Rakennusliitto) teatel on Soomes täna üle 10 000 töötuks jäänud ehitaja ja töötute arv ei näita aeglustumise märke.
Viimasel ajal on kurvaks uudiseks nii siin, kui sealpool lahte elavatele eestlastele fakt, et töötute arv ehitusalal Soomes lisandub ülikiiresti. Uudis puudutab meid lähedalt, kuna suur osa Soomes töötavatest kaasmaalastest tegutseb just nimelt ehitusvaldkonnas.
Ehitajate tööpuudus on sügisest alates järjest tõusnud. Detsembrikuus oli Rakennusliitto statistika järgi töötuid ehitajaid 2,8 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.
Novembrikuuga võrreldes oli kasv 1,8 %.
Kõige enam on ehitusalal töötuid Ida-Soomes, kus iga kolmas ehitustööd teinud inimene on jäänud ilma tööta. Lōuna-Soomes puudutab töötpuudus igat kümnendat ehitajat.
Soome ehitustööliste kinnitusel on paljudel töömaadel tööd kohalike omavalitsuste rahastamisvõimaluste kokkukuivamise tõttu peatatud ja arvatavasti jääb kuni 30% ehitajatest sel talvel töötuks. Ehitustööde mahu langus ei puuduta ainult ehitusmehi, vaid ka ettevōtjaid ja keskastme juhte. Pidevalt laekub informatsiooni ehitusettevōtete pankrottidest.
Eestlased moodustavad suure osa Soome ehitusturu tööjōust. Soome Maksuameti registrisse on märgitud kokku 183 000 ehitusobjektidel töötavat isikut (2013.a. seisuga). Neist umbes 53 000 on vōōrtööjōudu, kelledest eestlasi on ligikaudu 30 000. Tegelikuses on Eesti tööjõu tähendus siinsel tööturul märgatavalt suurem, kuna paljud töötavad ajutiselt (näiteks komandeeringud).
Soome ettevōtted värbavad innukalt odavamat vōōrtööjōudu,samaaegselt kui kohalike elanike tööpuudus kasvab.
8.1.2014 Talouslehti andmetel pole välismaiste töötajate arv ehitussektoris enam kasvanud sarnases tempos kui varem - viimasel 2 aasta jooksul vaid 2% (varasemal perioodil oli kasv 5% aastas).
Eesti ehitustööliste arv on hakanud muutuma stabiilseks: uusi tulijaid pole rohkem kui lahkujaid.
Juba eelnevatel aastatel on jäänud silma, et ehitusala töötutest suurim osa on tööta hooajaliselt (alla kolme kuu), sest ehitustöid teostatakse sageli tähtajaliste projektidena ja talvekuudel on ehitustöid vähem. Töötute hulka arvestatakse samuti segatöötegijad ehitusel, kelle hulka kuuluvad nii ilma spetsiaalse ehitusalase koolituseta lammutus- ja abitöölised kui ka ehituskoristajad. Tänaseks on sessoonne tööpuudus muutunud aga pikaajalisemaks.
Euroopa vōlakriis ja maailma majanduskasvu aeglustumine mōjutavad paratamatult veel kogu kümnendi jooksul Soome majandust. Kriisid aeglustavad sisemajanduse koguprodukti SKP kasvu. mis saab olema märgatavalt tagasihoidlikum sellest, millega ollakse viimase 15a. jooksul Soomes harjutud. Riigisisese tarbimise ja ekspordi toel ennustatav SKP kasv 2014. aastal on 1,0 % ja 2015. aastal 1,9%.
Üldiseks tööpuuduse määraks ennustatakse 2014 aastal 8,4%.
Soome majanduskasvu peatumisega on kaasnenud ka ostujōu langus riigis. Riigi majandusareng aga on suuresti sōltuv sisetarbimisest.
Langenud ostujōu ja madala tarbimise tōttu on kaubandussektoris peatatud paljud planeeritud ehitiste laiendused ja suurte renoveerimistööde hanked. Kuna Soome kōik suuremad kaubanduskeskused kuuluvad väliskapitalile , siis uute hangete käivitamisega on nii ettevōtted kui ka investorid varasemast ettevaatlikumad.
Kōik muu, peale uuselamuehituse mahu (äri-, büroopindade, tööstuslike ja riiklike ehitiste maht) on langenud 5% aastas.
Soome suurimad tööstusgigandid on samuti välisomanduses ning nende investeerimise motivatsioon on praeguses majandusseisus madal, investeerimine on langenud 1996.a. tasemele.
Soome jätkuv majanduslangus kajastub ka omavalitsustes, kus peatatud on suurem osa uusehitushangetest ja ka renoveerimistöid teostatakse vaid hädavajalikkuse piirides. Samuti infrastruktuuri (taristu) poolel lükatakse kōik hanked vōimaluste piirides tulevikku. Köik see mōjutab tööhōivet ehitusalal.
Valguskiireks tunnelis on erasektori elamute renoveerimishanked, mis näitavad kasvutendentsi juba mitme aasta jooksul. Riigipoolne 10% tugi majaühistutele renoveerimistöödeks aastal 2014, pidurdab samuti tööpuuduse kasvu ehitusalal. Kevadel elavneb ehitusturg veel tänu paljudele algavatele fasaadiremondi hangetele.
Uuselamuehitus on tähtis ehitusharu Soomes. Uute elamute vajadus on 35 000 korterit/aastas, mis on 5000 vōrra suurem ennustatust ja seda ka migratsiooni tōttu (esimesel kohal immigrantide arvu pōhjal on Venemaa, teisel Eesti). Uute elamute lisavajadust tekitab samuti inimeste eluea pikenemine ja rahvastiku linnastumine. Kuid uuselamuehitus tammub paigal.
Kindlustusfirmade keeldumine pangagarantiide andmisest ehitusobjektide jaoks välisfirmadele (nōudes nende firmade ametlikult Soome registreerumist), on aidanud ehitussektori olukorda parandada, kuna ehitusala kasumid, mis enne voolasid välismaale, jäävad nüüd Soome. Enne seda nōuet olid raskustes keskmise suurusega Soome ehitusfirmad, kelle väitel oli võimatu saada allhanketöid tugevas hinnakonkurentsis Eestis registreeritud ehitusfirmadega .
Ehitussektoris on töhustatud võõrtööjõu töötingimuste ja maksude maksmise jälgimist ning õigusaktide muudatusetega (sealhulgas kohustuslike maksunumbrite kehtestamine ja registreerimine) on suudetud vähendada ehitusalast varimajandust.
Ehitusalal kontrolli tōhustamine ja lisameetmete vastuvōtmine on aidanud normaliseerida vōōrtööjōu palgataset. Ka eestimaine tööjōud on tänu meediale rohkem informeeritud, milline on normaalne palgatase Soomes ning oskavad nüüd ka ise nōuda kolektiivlepingu järgset palka.
Ennustatava tootmise, ekpordi-impordi väiksese tōusu ning sisetarbimise 0,8% kasvu toel, loodetakse majanduse elavnemist 2014a., mis aga ei mōjuta koheselt tööpuudust, kus muutusi paremuse poole vōib näha ja alles aastaks 2015.
Tööpuuduse üldsuuruseks ennustatakse aastal 2015 juba veidi vähem - 7,9%.
Samal ajal kui tööpuudus vaevab, on defitsiit II astme ehitusala spetsialistidest, keda tööpuudus kindlasti ei ähvarda. Riigi säästumajandusest tulenevad kärped toovad aga esile ohu ehitusalasele väljaōppele, millel on otsene mōju antud probleemile ka tulevikus.
Eestis kardetakse kohalike ehitushindade langemist, mis vōib juhtuda vähenenud töömahtude tōttu Soomes töötuks jäänud ehitusmeeste Eestisse naasmisel. Juba praegu on tagasipöördumises elavnemist märgata. Kui aga oma teeneid pakutakse ”mustalt”(sest Soomes töötuna arvel olles ei taheta kaotada töötuabiraha), siis eesti tööandjad kasutavad olukorda ära ning osutavad ehitusteenuseid oluliselt odavamate hindadega.
Ärileht.ee 17.10.2013 arvab, et eesti ehitusmehi Soomes ei ähvarda tööpuudus, kuid vōitlus tööturul läheb tihedamaks. Kui Soome Ametühingu ennustusel peab tänavu talvel ligi 30% ehitajatest töö vähesuse pärast koju jääma ja soome ehitusmehed lähevad talvekuudeks hea meelega koju (sest riik maksab ajutise töötuse kinni heldel käel), siis eestlased saavad seetōttu tööd ka talvekuudel. Odavam Eesti tööjõud muutub hinnaliseks Soome tooteks.
Soome ettevõttes pikaajalise lepingu saanud eestlasi ei ohusta ka majanduslanguse ajal miski, kinnitas Helsingi piirkonnas läbi aegade paljudele eestlastele tööd pakkunud Enero Works juhataja Joni Kiilunen. „Soome firmades on tööd lihtsam leida, sest Eesti ehitusettevõtete reputatsioon Soomes pole kuigi hea.”
Kuna Soome riik ja kohalikud omavalitsused tõmbavad ehitustegevusele joont alla, satuvad muutuste pöörisesse ennekõike need Eesti ehitajad, kes osalesid suurfirmadele pakutavas alltöövõtus. Väiksed firmad aga näevad lootuskiirt eratellijate pakutavates töödes, sest just elamute remontimine ja ehitamine hakkab praegu hoogu juurde saama.
Eesti ehitusfirmad panevad lootusi sellele, et Soome ehitusturg tuleb langusest juba eelolevaks suveks välja ning juulis-augustis hakkavad asjad taas ülesmäge liikuma. Eestlaste käekäik sõltub sellest, kas Soome ettevõtjatel on kasulikum võtta kõva hinnaga soomlasi või kasutada odavamat renditööjõudu Eestist.
” Seda enam, et Eesti ehitusturul on sellel aastal ja arvatavasti ka järgmisel aastal oodata ehitusmahtude kahanemist, mistõttu tiheneb konkurents ja Eesti ehitusturul ei jää tagasitulijatele eriti palju ruumi,» lisas Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni.
Rakennusteollisuus RT on korrigeerinud ennustusnumbreid ehitussektoris allapoole juba aastaks 2013 (ehitusmahu vähenemine 2-4%) ja ka aastaks 2014 mahtude suurenemist ette näha ei ole.
Ehitussektor Soomes vajaks hädasti riigi tuge investeeringuteks ja vaibuva majanduskasvu elustamiseks. Tugi aitaks liikvele miljardite ulatuses investeeringuid ja luua kümneid tuhandeid töökohti.
Soome Ekspertide sõnul pole sünged numbrid Soomes üllatuseks ning eelolev talv ja kevad tõotab tulla Soome ehituses üsnagi raske.
Tööjõu probleemidele ehituses ei ole ühest lihtsat lahendust.
Vōrdluseks meile veel sept.2013a. Euroliidu madalaim üldine töötuse protsent oli:
Austrias (4,9), Saksamaal (5,2) ja Luksemburgis (5,9), kõrgeim Kreekas (27,6) ja Hispaanias (26,6).
Eestis paistis tabelis silma positiivselt, meil on eelmise aastaga võrreldes üldine töötuse määr langenud 10%-lt 8,3% peale, mis on sama Soome ennustatava töötuseprotsendiga.
EHITUSALAGA SEOTUD LUGEJAD, avaldage oma arvamust teema kohta julgelt allpool kommentaarides!
Tööpuuduse teema lōpetuseks ja lohutuseks aga lōbus videolōik eesti ehitusmeeste nutikusest kartulipudru tegemisel .
Viimasel ajal on kurvaks uudiseks nii siin, kui sealpool lahte elavatele eestlastele fakt, et töötute arv ehitusalal Soomes lisandub ülikiiresti. Uudis puudutab meid lähedalt, kuna suur osa Soomes töötavatest kaasmaalastest tegutseb just nimelt ehitusvaldkonnas.
Ehitajate tööpuudus on sügisest alates järjest tõusnud. Detsembrikuus oli Rakennusliitto statistika järgi töötuid ehitajaid 2,8 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.
Novembrikuuga võrreldes oli kasv 1,8 %.
Kõige enam on ehitusalal töötuid Ida-Soomes, kus iga kolmas ehitustööd teinud inimene on jäänud ilma tööta. Lōuna-Soomes puudutab töötpuudus igat kümnendat ehitajat.
Soome ehitustööliste kinnitusel on paljudel töömaadel tööd kohalike omavalitsuste rahastamisvõimaluste kokkukuivamise tõttu peatatud ja arvatavasti jääb kuni 30% ehitajatest sel talvel töötuks. Ehitustööde mahu langus ei puuduta ainult ehitusmehi, vaid ka ettevōtjaid ja keskastme juhte. Pidevalt laekub informatsiooni ehitusettevōtete pankrottidest.
Eestlased moodustavad suure osa Soome ehitusturu tööjōust. Soome Maksuameti registrisse on märgitud kokku 183 000 ehitusobjektidel töötavat isikut (2013.a. seisuga). Neist umbes 53 000 on vōōrtööjōudu, kelledest eestlasi on ligikaudu 30 000. Tegelikuses on Eesti tööjõu tähendus siinsel tööturul märgatavalt suurem, kuna paljud töötavad ajutiselt (näiteks komandeeringud).
Soome ettevōtted värbavad innukalt odavamat vōōrtööjōudu,samaaegselt kui kohalike elanike tööpuudus kasvab.
8.1.2014 Talouslehti andmetel pole välismaiste töötajate arv ehitussektoris enam kasvanud sarnases tempos kui varem - viimasel 2 aasta jooksul vaid 2% (varasemal perioodil oli kasv 5% aastas).
Eesti ehitustööliste arv on hakanud muutuma stabiilseks: uusi tulijaid pole rohkem kui lahkujaid.
Juba eelnevatel aastatel on jäänud silma, et ehitusala töötutest suurim osa on tööta hooajaliselt (alla kolme kuu), sest ehitustöid teostatakse sageli tähtajaliste projektidena ja talvekuudel on ehitustöid vähem. Töötute hulka arvestatakse samuti segatöötegijad ehitusel, kelle hulka kuuluvad nii ilma spetsiaalse ehitusalase koolituseta lammutus- ja abitöölised kui ka ehituskoristajad. Tänaseks on sessoonne tööpuudus muutunud aga pikaajalisemaks.
Euroopa vōlakriis ja maailma majanduskasvu aeglustumine mōjutavad paratamatult veel kogu kümnendi jooksul Soome majandust. Kriisid aeglustavad sisemajanduse koguprodukti SKP kasvu. mis saab olema märgatavalt tagasihoidlikum sellest, millega ollakse viimase 15a. jooksul Soomes harjutud. Riigisisese tarbimise ja ekspordi toel ennustatav SKP kasv 2014. aastal on 1,0 % ja 2015. aastal 1,9%.
Üldiseks tööpuuduse määraks ennustatakse 2014 aastal 8,4%.
Soome majanduskasvu peatumisega on kaasnenud ka ostujōu langus riigis. Riigi majandusareng aga on suuresti sōltuv sisetarbimisest.
Langenud ostujōu ja madala tarbimise tōttu on kaubandussektoris peatatud paljud planeeritud ehitiste laiendused ja suurte renoveerimistööde hanked. Kuna Soome kōik suuremad kaubanduskeskused kuuluvad väliskapitalile , siis uute hangete käivitamisega on nii ettevōtted kui ka investorid varasemast ettevaatlikumad.
Kōik muu, peale uuselamuehituse mahu (äri-, büroopindade, tööstuslike ja riiklike ehitiste maht) on langenud 5% aastas.
Soome suurimad tööstusgigandid on samuti välisomanduses ning nende investeerimise motivatsioon on praeguses majandusseisus madal, investeerimine on langenud 1996.a. tasemele.
Soome jätkuv majanduslangus kajastub ka omavalitsustes, kus peatatud on suurem osa uusehitushangetest ja ka renoveerimistöid teostatakse vaid hädavajalikkuse piirides. Samuti infrastruktuuri (taristu) poolel lükatakse kōik hanked vōimaluste piirides tulevikku. Köik see mōjutab tööhōivet ehitusalal.
Valguskiireks tunnelis on erasektori elamute renoveerimishanked, mis näitavad kasvutendentsi juba mitme aasta jooksul. Riigipoolne 10% tugi majaühistutele renoveerimistöödeks aastal 2014, pidurdab samuti tööpuuduse kasvu ehitusalal. Kevadel elavneb ehitusturg veel tänu paljudele algavatele fasaadiremondi hangetele.
Uuselamuehitus on tähtis ehitusharu Soomes. Uute elamute vajadus on 35 000 korterit/aastas, mis on 5000 vōrra suurem ennustatust ja seda ka migratsiooni tōttu (esimesel kohal immigrantide arvu pōhjal on Venemaa, teisel Eesti). Uute elamute lisavajadust tekitab samuti inimeste eluea pikenemine ja rahvastiku linnastumine. Kuid uuselamuehitus tammub paigal.
Kindlustusfirmade keeldumine pangagarantiide andmisest ehitusobjektide jaoks välisfirmadele (nōudes nende firmade ametlikult Soome registreerumist), on aidanud ehitussektori olukorda parandada, kuna ehitusala kasumid, mis enne voolasid välismaale, jäävad nüüd Soome. Enne seda nōuet olid raskustes keskmise suurusega Soome ehitusfirmad, kelle väitel oli võimatu saada allhanketöid tugevas hinnakonkurentsis Eestis registreeritud ehitusfirmadega .
Ehitussektoris on töhustatud võõrtööjõu töötingimuste ja maksude maksmise jälgimist ning õigusaktide muudatusetega (sealhulgas kohustuslike maksunumbrite kehtestamine ja registreerimine) on suudetud vähendada ehitusalast varimajandust.
Ehitusalal kontrolli tōhustamine ja lisameetmete vastuvōtmine on aidanud normaliseerida vōōrtööjōu palgataset. Ka eestimaine tööjōud on tänu meediale rohkem informeeritud, milline on normaalne palgatase Soomes ning oskavad nüüd ka ise nōuda kolektiivlepingu järgset palka.
Ennustatava tootmise, ekpordi-impordi väiksese tōusu ning sisetarbimise 0,8% kasvu toel, loodetakse majanduse elavnemist 2014a., mis aga ei mōjuta koheselt tööpuudust, kus muutusi paremuse poole vōib näha ja alles aastaks 2015.
Tööpuuduse üldsuuruseks ennustatakse aastal 2015 juba veidi vähem - 7,9%.
Samal ajal kui tööpuudus vaevab, on defitsiit II astme ehitusala spetsialistidest, keda tööpuudus kindlasti ei ähvarda. Riigi säästumajandusest tulenevad kärped toovad aga esile ohu ehitusalasele väljaōppele, millel on otsene mōju antud probleemile ka tulevikus.
Eestis kardetakse kohalike ehitushindade langemist, mis vōib juhtuda vähenenud töömahtude tōttu Soomes töötuks jäänud ehitusmeeste Eestisse naasmisel. Juba praegu on tagasipöördumises elavnemist märgata. Kui aga oma teeneid pakutakse ”mustalt”(sest Soomes töötuna arvel olles ei taheta kaotada töötuabiraha), siis eesti tööandjad kasutavad olukorda ära ning osutavad ehitusteenuseid oluliselt odavamate hindadega.
Ärileht.ee 17.10.2013 arvab, et eesti ehitusmehi Soomes ei ähvarda tööpuudus, kuid vōitlus tööturul läheb tihedamaks. Kui Soome Ametühingu ennustusel peab tänavu talvel ligi 30% ehitajatest töö vähesuse pärast koju jääma ja soome ehitusmehed lähevad talvekuudeks hea meelega koju (sest riik maksab ajutise töötuse kinni heldel käel), siis eestlased saavad seetōttu tööd ka talvekuudel. Odavam Eesti tööjõud muutub hinnaliseks Soome tooteks.
Soome ettevõttes pikaajalise lepingu saanud eestlasi ei ohusta ka majanduslanguse ajal miski, kinnitas Helsingi piirkonnas läbi aegade paljudele eestlastele tööd pakkunud Enero Works juhataja Joni Kiilunen. „Soome firmades on tööd lihtsam leida, sest Eesti ehitusettevõtete reputatsioon Soomes pole kuigi hea.”
Kuna Soome riik ja kohalikud omavalitsused tõmbavad ehitustegevusele joont alla, satuvad muutuste pöörisesse ennekõike need Eesti ehitajad, kes osalesid suurfirmadele pakutavas alltöövõtus. Väiksed firmad aga näevad lootuskiirt eratellijate pakutavates töödes, sest just elamute remontimine ja ehitamine hakkab praegu hoogu juurde saama.
Eesti ehitusfirmad panevad lootusi sellele, et Soome ehitusturg tuleb langusest juba eelolevaks suveks välja ning juulis-augustis hakkavad asjad taas ülesmäge liikuma. Eestlaste käekäik sõltub sellest, kas Soome ettevõtjatel on kasulikum võtta kõva hinnaga soomlasi või kasutada odavamat renditööjõudu Eestist.
” Seda enam, et Eesti ehitusturul on sellel aastal ja arvatavasti ka järgmisel aastal oodata ehitusmahtude kahanemist, mistõttu tiheneb konkurents ja Eesti ehitusturul ei jää tagasitulijatele eriti palju ruumi,» lisas Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni.
Rakennusteollisuus RT on korrigeerinud ennustusnumbreid ehitussektoris allapoole juba aastaks 2013 (ehitusmahu vähenemine 2-4%) ja ka aastaks 2014 mahtude suurenemist ette näha ei ole.
Ehitussektor Soomes vajaks hädasti riigi tuge investeeringuteks ja vaibuva majanduskasvu elustamiseks. Tugi aitaks liikvele miljardite ulatuses investeeringuid ja luua kümneid tuhandeid töökohti.
Soome Ekspertide sõnul pole sünged numbrid Soomes üllatuseks ning eelolev talv ja kevad tõotab tulla Soome ehituses üsnagi raske.
Tööjõu probleemidele ehituses ei ole ühest lihtsat lahendust.
Vōrdluseks meile veel sept.2013a. Euroliidu madalaim üldine töötuse protsent oli:
Austrias (4,9), Saksamaal (5,2) ja Luksemburgis (5,9), kõrgeim Kreekas (27,6) ja Hispaanias (26,6).
Eestis paistis tabelis silma positiivselt, meil on eelmise aastaga võrreldes üldine töötuse määr langenud 10%-lt 8,3% peale, mis on sama Soome ennustatava töötuseprotsendiga.
EHITUSALAGA SEOTUD LUGEJAD, avaldage oma arvamust teema kohta julgelt allpool kommentaarides!
Tööpuuduse teema lōpetuseks ja lohutuseks aga lōbus videolōik eesti ehitusmeeste nutikusest kartulipudru tegemisel .
Loe ka teemal "Millega eestlased Soomes hakkama said!"